Hei!

Selles postituses tutvustan ennast ja vahetusaastaeelset perioodi ehk kuidas kõik alguse sai.

Mina olen Annemai (Annie) ning hetkel veedan oma vahetusaastat Ameerika Ühendriikides. Täpsemalt siis Texase osariigis väikeses linnas nimega Campbell. Viin teid läbi vahetusõpilase silmade rändama kaugele üle ookeani ning loodetavasti tuleb sellest üks huvitav ja meeldejääv blogi (eeldades, et leian selle kirjutamiseks ka aega 😅).

Vahetusaastale minemise idee tekkis peale seda, kui minu hea sõber ASSEga Inglismaale läks. Mõtlesin kohe, et see on midagi, mida ka mina teha soovin. Aasta läks mööda ning olin juba peaaegu unustanud oma unistuse vahetusõpilaseks saada, kui Instagramis ASSE Eesti reklaami nägin. Sel hetkel jõudis mulle kohale, et nüüd või mitte kunagi. Rääkisin vanematega ning paari päeva pärast täitsingi ära taotluse. Mäletan veel, et sain vastuse kohe samal päeval ning mulle teatati, et pean kirjutama motivatsioonikirja ja saatma tunnistusest koopia.

Peale seda liikusid asjad väga kiiresti. Mind kutsuti intervjuule, millele järgnes keeletest (selle peavad sooritama ainult need õpilased, kes soovivad minna inglise keelt kõnelevasse riiki). Järgmised 2 päeva vastuse ootamist möödusid väga aeglaselt, kuid 24. oktoobri õhtupoolikul ootas mind Gmaili postkastis rõõmustav kiri testi eduka läbimise kohta. Olin tohutult õnnelik ning jooksin kohe rõõmustades alla korrusele teistele heast uudisest rääkima.

Oktoobri lõpus võtsid aset ASSE infotunnid, kus endised vahetusõpilased käisid oma lugusid jagamas (need olid väga põnevad ja informatiivsed). Seejärel vanematega kohtumine ning novembris saigi sõlmitud ametlik leping.

Talveperioodi jooksul tegin ära paberimajanduse. Seejärel hakati mulle vastuvõtvat pere otsima. Juuli lõpus käisin reisil ning viimasel päeval enne tagasi Eestisse tulemist sain ASSElt Gmaili, et mulle on host pere leitud! Whoohoo! 😄 Ma olin nii kaua oodanud seda hetke, põnevil kuhu osariiki, kooli, linna, kelle juurde elama asun (sellest kõigest räägin aga juba järgmistes postitustes).

Peale vastuvõtva pere teada saamist oli mul väljalennuni aega 15 päeva, mille sisse langes ka viisa taotlemine. Protsess oli ausaltöeldes keerukas, kuid mitte midagi ületamatut. Tuli lihtsalt väga hoolikalt järgida juhiseid ja küsimustikud olid üpris pikad. Järgnes ASSE eelorientatsioon, mille jooksul sai ka viisaintervjuuga ühele poole.

Viimastel päevadel Eestis sain kokku erinevate sõpradega ning toimus ka väike hüvastijätupidu sugulastega.😇 Pakkisin kohvrit ning pidin tegema koroonatesti. 15. augusti varahommikul oli väljalend ning minu kauaoodatud vahetusaasta saigi alguse.

Järgmine postitus juba siinsest elust

Annie 😄