Hei-hei! Nagu lubatud, siis see postitus keskendub USA koolide teada-tuntud sündmusele, milleks on Homecoming.
Copyn siia lühike kirjelduse Wikipediast, et miks üldse Homecoming´ut peetakse ja mis see endast kujutab (loodan väga, et te kõik saate inglise keelest aru heh) : Homecoming is an annual tradition in the United States. People, towns, high schools and colleges come together, usually in late September or early October, to welcome back former members of the community. It is built around a central event, such as a banquet or dance and, most often, a game of American football, or on occasions, basketball, ice hockey or soccer. (link:https://en.wikipedia.org/wiki/Homecoming)
Ehk siis suur osa Homecoming´u juures on Ameerika jalgpall. Kuid tähistamisega hakatakse pihta juba nädala alguses (suur pallimäng toimub reedel) ning tervet seda nädalat kutsutakse the Spirit Week, mis tähendab, et cheerleaderid on valinud iga päeva jaoks välja teema ja riietumisstiili. Lihtsalt mainin siia vahele veel, et terves minu blogis ma räägin ainult enda eest ja enda kogemusest. USA on nii meeletult suur, et teises osariigis või isegi teisel pool Texast võivad asjad hoopis teistmoodi olla, niiet hoidke silma peal ka teiste USAkate blogidel. 😉
Minu arvates oli Homecoming ja terve see nädal üüratult põnev. Meie Spirit Week nädala kava nägi välja selline:
Nädala alguses kuulutati salajase hääletuse tulemusel välja Homecoming (eadspidi HOCO) king and queen kandidaadid ja kõik kes on HOCO court´is. 9.-11. klassist valiti välja üks poiss ja tüdruk, kes on selle klassi HOCO court prince ja princess . (USAs on keskkool 9.-12. klass ning nimedega freshman, sophomore, junior, senior ehk freshman on 9. klass ja senior lõpuklass). Homecoming king and queen kanditaatite vahel, keda oli kokku kaheksa, käis võstlus HOCO king and queen tiitlile. Need 8 kandidaati pidid olema lõpuklassist. Nädala jooksul käis hääletus ning reedesel jalgpallimängul kuulutati välja võitjad.
Ka mind valiti Homecoming court´i. Mul mega head ja ägedad sõbrad ning nemad hoolitsesid selle eest, et inimesed minu poolt hääletaksid, sest tahtsid mulle seda suurt kogemust anda. Kuid tervest Homecoming päevast räägin ma juba veidi hiljem, sest enne seda oli Spirit Week ehk stiilinädal.
Mina riietusin end teemade järgi nii palju, kui sain, sest mul ei olnud väga palju riideid (vahetusõpilane ikkagi hehe). Esmaspäeval riietusin suht tavaliselt, aga osad jalkapoisid panid tantsutüdrukute kostüümi ja vastupidi. Teisipäevaks andis mu sõbranna mulle helesinise Hawaii stiilis pluusi ning kaela panin rannakarpidega kaelakee.
Kolmapäeval kavatsesin end Billie Eilish´iks riietuda, sest ta on mu lemmik inimene maailmas. Kuid kuna mul ei olnud piisavalt aega, et riided ja aksessuaarid tellida, ühinesin sõpradega dalmaatsiakoerana. Teisipäeva õhtul peale jõusaalis käiku jooksin Walmart´i ja ostsin valge pluusi ning koju jõudes joonistasin markeriga täpid peale.
Neljapäevaseks “Out of the world” päevaks riietusime end cheerleaderitega tulnukateks ja ostsime samasugused seelikud. Niiet see oli hea lihtne, ma ei pidanud palju nuputama, mida selga panna. Punusin hommikul veel kiiruga patsid pähe ja olingi valmis kooli minema.
Neljapäevasel koolipäeval dekoreerisime õpilasesinduse inimestega kooli söökla, sest seal oli toimumas Homecoming dance. Eelneval pühapäeval kaunistasime cheerleaderitega osad kooli koridorid.
Igas Ameerika Ühendriikide osariigis tähistatakse Homecoming´ut veidi erinevalt ning Teksases on kombeks teha Homecoming mum, neil on olemas lausa spetsiaalsed poed nende tegemiseks. Mina valmistasin enda oma koos host ema tütrega, kes on juba täisealine. Sõitsime ühel kuumal septembripäeval Dallasesse poodi, et osta kõik materjalid mum´i meisterdamiseks. Pood oli paksult rahvast täis ning peale tunniajast shoppamist seisime tund aega järjekorras. Aeg mööds kiiresti, sest USAs on inimesed väga avatud suhtlema võõrastega ning rääkisime terve aeg juttu nendega, kes meie ees ja taga seisid. Pean siia mainima veel, et nägin poes ühte Youtube staari, kes mulle väga meeldib (Brooklyn and Bailey McKnight, keegi peale minu ilmselt ei tea neid haha).
Oligi kätte jõudnud kaua oodatud reede. Keskkool pidi kandma valget ning panin selga dressid ja heleda pluusi. Minu host pere rääkis, et inimesed kannavad neid mum´e koolis, aga ma olin selle täitsa ära unustanud ning osa minust arvas, et võibolla kanti neid aastate eest, aga enam mitte, sest mul polnud sõpradega sellest juttu olnud. Kooli jõudes olin imestunud, et inimesed päriselt kannavadki neid ja helistasin host isale ning ta oli nii lahke ja tõi mulle mu valge kleidi ja mum´i kooli.
Peale lõunat sain veel toreda üllatuse oma sõbrannalt Sarah´lt, kes küsis mind oma HOCO deidiks (kuna meil kummalgi ei olnud sel ajal poisssõpru hehe). Ta kirjutas “rooting“, sest mu lemmik karastusjook on rootbeer. 😂
Kuuenda tunni ajal toimus HOCO court´is olevate inimestega proov kooli võimlas ning seitsmenda tunni ajal tuli suur osa koolist tribüünidele istuma ja toimus Pep Rally ning koolile tutvustati HOCO court liikmeid. Ehk minu ja mu paarilise nimed öeldi kõlarisse ja pidime käevangus kõndima üle terve saali. See oli põnev kogemus ning üldiselt ei ole mul midagi tähelepanu vastu, kuid mina arvasin, et tegime proovi õhtuse tseremoonia tarvis ning kui inimesed võimlasse kogunema hakkasid, sain teada, et pean Pep Rally´l ka rahva ees kõndima (heh).
Viimasest tunnist lasi mu lemmik õpetaja mind varem ära, et saaksin minna koju end valmis sättima, sest pidin tagasi olema juba kell 5. Host ema tütar Jodi tuli ja tegi mulle lokid ning soengu, samal ajal kui mina omale meigi tegin. Olime sõbrannaga eelmisel õhtul maniküüris ja pediküüris käinud ning pidin veel riided vahetama ja olingi valmis kooli jalgpalliväljakule minema. Mängu vahepausil (half time) loeti HOCO court liikmete kohta tutvustused, mille olime varasemalt ära täitnud, mis sisaldasid meie saavutusi ja hobisid. Lõpuks hõigati Homecoming queen ja king nimed ja tehti veel pilte ning oligi tseremoonia läbi. Mäletan, et sel päeval kallas vihma kui oavarrest. Läksin peale mängu koju, tegin end jälle korda ja host isa viis mu kooli tagasi, sest kell 7 hakkas Homecoming dance, mis oli terve päeva tippsündmus.
Homecoming oli tõesti väga äge ning mäletamisväärne. Ma ei suuda ära oodata kevadel toimuvat prom´i, millest kindlasti ka eraldi postituse kirjutan. Järgmises postituses räägin Halloweenist, Red Ribbon nädalast ja State Fair´ist.
Kohtumiseni!
Annie.
annemaiusas 